Päriselt kondiiter
Tegin ära! Nii emotsioonide rikas päev. Uskumatu, kuidas need 16 inimest on mulle saanud selle 1,5 aastaga nii omaks, et täitsa võõras on ...
Tegin ära!
Nii emotsioonide rikas päev. Uskumatu, kuidas need 16 inimest on mulle saanud selle 1,5 aastaga nii omaks, et täitsa võõras on mõelda, et ma ei näegi neid enam iga 3 nädala tagant. Pean vist Triinu ja Heleniga kampa lööma ja sügisel plaatijaks minema. :D
Käisime oma kambaga sõbrapäeval bowlingut mängimas. See oli nii tore õhtu, mis siis, et tänu sellele ma alles 19.30 linnast tulema sain ja 20.00 alles maja juurde saime minna. Pidime selle sama õhtuga seina üle krohvima, sest järgmisel päeval algas ahju ehitus ja peale seda oleks juba hilja olnud. Mida kõike ühed unised inimesed välja ei nuputa, et kiiremini töö tehtud saaks.. :D Räägin teile meie nuustikutehnikast teises postituses. Võib-olla, kui kunagi selleni jõuan.
Et siis täna oli meistrite kooli lõpetamine.
Aitäh sulle, armas "blogipiilur"! See oli imearmas kingitus! Mari Jürjensi plaat autogrammiga!! Kiri oli ka väga armas. :) Tulbid on mu lemmikud!! Ma nägin, et Maril tuli plaat välja, aga suure koonrina ei raatsinud ma ju muidugi enda peale raista. :D Nii et sa võid ette kujutada mu röögatust, mis üle maja kajas, kui ma kingituse avasin. :D Aitäh! Aitäh! Aitäh!!
Üllatused muudkui jätkusid. Ma ei osanud unes ka selliseid üllatusi oodata! Arvasin, et käin seal ees ära, saan lille ja tunnistuse, tuleme sööme natuke salatit ja kooki, lobiseme ja kõik, aga noh...inimesed mu ümber on nii I M E L I S E D!
Ja täiesti totud. :D Kulutavad minu peale nii palju raha. :D Ma sain omale ülivingesuperägeda köögikombaini, millega ma saan sekundiga valmis pärmitaigna ja mõtlema hakata ka kodus pritsküpsiste valmistamisele! Aitääääh!! Panin selle peitu, et oma uues kodus see aukohale asetada. :D
Tädi Flora kinkis mulle võimaluse osta puu maja juurde. Ma arvan, et selleks saab ploomipuu, sest üks marakratt aaarmastab ploome ja enamus on seal õunapuud ja need on iimemaitsvad nii et üks mahlane ploom sobib sinna suuurepäraselt. :)
Selle 1,5 aastase seikluse võib kokku võtta nii, et see sinisilmne usk, millega ma kooli läksin, et minust saab ülivinge kondiiter, kes oskab teha unepealt peegelglasuuri ja erinevaid mousse'e, see kadus õnneks päris ruttu ja asendus sellega, et pean ise endast kõik andma, et areneda. See viis mu Londonisse!!! :D Niiii laheee!
Ma ei oleks täna see, kes ma olen. Ma sain omale nii palju toredaid sõpru, nii palju kogemusi, ma sain oma esimese töökoha! Ma tegin omale hullu graafiku, mis pani mind veel rohkem hindama kodus olemise aega.
Aitäh!
Nii emotsioonide rikas päev. Uskumatu, kuidas need 16 inimest on mulle saanud selle 1,5 aastaga nii omaks, et täitsa võõras on mõelda, et ma ei näegi neid enam iga 3 nädala tagant. Pean vist Triinu ja Heleniga kampa lööma ja sügisel plaatijaks minema. :D
Käisime oma kambaga sõbrapäeval bowlingut mängimas. See oli nii tore õhtu, mis siis, et tänu sellele ma alles 19.30 linnast tulema sain ja 20.00 alles maja juurde saime minna. Pidime selle sama õhtuga seina üle krohvima, sest järgmisel päeval algas ahju ehitus ja peale seda oleks juba hilja olnud. Mida kõike ühed unised inimesed välja ei nuputa, et kiiremini töö tehtud saaks.. :D Räägin teile meie nuustikutehnikast teises postituses. Võib-olla, kui kunagi selleni jõuan.
Et siis täna oli meistrite kooli lõpetamine.
Aitäh sulle, armas "blogipiilur"! See oli imearmas kingitus! Mari Jürjensi plaat autogrammiga!! Kiri oli ka väga armas. :) Tulbid on mu lemmikud!! Ma nägin, et Maril tuli plaat välja, aga suure koonrina ei raatsinud ma ju muidugi enda peale raista. :D Nii et sa võid ette kujutada mu röögatust, mis üle maja kajas, kui ma kingituse avasin. :D Aitäh! Aitäh! Aitäh!!
Ja täiesti totud. :D Kulutavad minu peale nii palju raha. :D Ma sain omale ülivingesuperägeda köögikombaini, millega ma saan sekundiga valmis pärmitaigna ja mõtlema hakata ka kodus pritsküpsiste valmistamisele! Aitääääh!! Panin selle peitu, et oma uues kodus see aukohale asetada. :D
Tädi Flora kinkis mulle võimaluse osta puu maja juurde. Ma arvan, et selleks saab ploomipuu, sest üks marakratt aaarmastab ploome ja enamus on seal õunapuud ja need on iimemaitsvad nii et üks mahlane ploom sobib sinna suuurepäraselt. :)
Selle 1,5 aastase seikluse võib kokku võtta nii, et see sinisilmne usk, millega ma kooli läksin, et minust saab ülivinge kondiiter, kes oskab teha unepealt peegelglasuuri ja erinevaid mousse'e, see kadus õnneks päris ruttu ja asendus sellega, et pean ise endast kõik andma, et areneda. See viis mu Londonisse!!! :D Niiii laheee!
Ma ei oleks täna see, kes ma olen. Ma sain omale nii palju toredaid sõpru, nii palju kogemusi, ma sain oma esimese töökoha! Ma tegin omale hullu graafiku, mis pani mind veel rohkem hindama kodus olemise aega.
Aitäh!
4 kommentaari
aeg lendab.... alles see oli, kui tuli rõõmusõnum kooli sisse saamise kohta. Nüüd on see etapp seljataga ja uued uksed ootavad avamist. Eriti südamlik on see, et leidub selliseid imelisi inimesi, kes märkavad väikseid asju ning oskavad õigel hetkel üllatada südamest tuleva kingiga! Väga armas! Palju õnne lõpetamise puhul! :)
ReplyMulle teeb vahel ikka palju rõõmu arusaamine, et miskipärast asjad elus lihtsalt juhtuvad :D. Kuidas muidu nimetada seda kokkusaamist, et ühel hetkel leiad www-st, et Sinu armsa pojukese sünnipäevakoogi arvustuseks teatab keegi Kristi!?!?, et „see oli hea kook“ :P...no ja siis hakkad „jäljekütiks“ ja asjade/tegevuste jada viib selleni, et käid Kristiga samas koolis ja oled sama asja huviline. Otsing a`la „pähklitumba“ või „küpsis Karl“ võtab alati lahti mõne KHK õpilase blogi ja nii satud ootamatult kellegi elu/tegemiste märkmetele ja nii saab Su nimeks „blogipiilur“ :P
ReplyIgastahes on tore, et kasvõi viivuks on me elud hetketi „ristunud“. Sinu blogi lugedes sattusin justkui „tagasi minevikku“ olustikku. Jah, päriselt. Olen ~25 aastat tagasi teinud läbi samasuguse „arengu ja katsumuste tee“...jagades ennast, lapsi, abikaasat, kodu, kooli, päritoluperet jne jne oma tahtmiste ja reaalsuse vahel :P Seega on mul tõeline rõõm olnud kaasa elada justkui oma möödunud/nooremale minale :D Aitäh!
Siiralt Su asjatoimetustele kaasaelajana on mõte: „miski pole võimatu, kui Sa seda ette suudad kujutada“ just see õige. Sa tead ja suudad ja saad...kui mitte kohe, siis sihiks...MariJürjensilik 27...eksole :D
„Pettumustundega“ kooli asjus olen päri....aga Sinu õnneks jõudsid Sa KHKsse aastal 2015.....meie algusajal 2012 tegime kõike ja kõiki asju vaid nn vanakooli retseptidest lähtuvalt. Palju „äkki prooviks asju ka „tänapäeva“ retseptide järgi teha/proovida“ ettepanekuid/arutelusid on hetkel „natunatukenegi“ arvestatud ja kavas: nt trühvlid ja makroonid ja pavlovad ja karamellitöö ja fruktodisain jne: me trühvlitordist ja härmatisest ja puuviljatordist kõrgemale ja kaugemale ei saanud, nühkisime neid teha :D...seega ka minu õpiaastate pikendus....-2016 suveni......ning tänu nooremate õpetajate entusiasmile sai natukenegi avaramat kondiitrimaailma proovida. Aga jah....need „päris-ja teistmoodi asjad“ tuleb ikka ise omal käel õppida või kalleid kursusi külastada :P
Oma rõõmuks leidsin ükspäev avatud olekus ka Su KHK e-portfoolio (mäletan oma kurbust, kui see kunagi sulgus ja vahepeal ma isegi ei taibanud seda vaadata, seega positiivne üllatus :D) ja pean ütlema, et linnulennul ülevaatus tõi naeru mu näole, saan sealt palju asju üle/ümber vaadata :P...pääsesin ise e-portfoolioteota :D ja seetõttu on niiiiiii mõnus asju üle uurida. Plusspunkt KHKle: see portfoolioasi hästi algatatud mõte/tegu. Loodetavasti jääb see avalikuks või saan vajadusel/hädaga ligipääsu välja mauguda :P
Vahukommide osas võtan ühel hetkel kindlasti ka „õpetussõnu ja retsepti“, ma ~aastajagu tagasi Kremplist soetasin elu parimaid „keeruvahukomme“, seega õige õpetaja leitud :D
Mina olen küll veendunud, et asjad ei juhtu niisama, vaid ikka mingi põhjusega. :) Jusiis olid meie teed mõeldud sel hetkel ristuma. ;)
ReplyMul tõesti vedas, et ma sattusin just 2015 sinna, sest meie kursus oli vist ainus, kes sai sellise õppekavaga tegutseda. See oli isegi täitsa mõistlik, kuigi sellised pikad päevad :D...Oleksid võinud arendada meie õppekava edasi, vähem puhastus ja bioloogia tunde ja rohkem reaalseid torte, kooke, karamelli jne. Ikka veel mäletan, kuidas kell 6 õhtul vaatasime vähemalt tunni pikkust filmi, kuidas põrandat pesta. Eks see ole vajalik, aga täiskasvanud inimesena, kes tuleb sinna kondiitriks õppima... :D Aga jah, nüüd olen kah vähe targem ja näinud, et meil oli lihtsalt eriliselt tubli kursus ja kõik ei ole nii elevil kondiitriks saamisest. :D Minu juures käis praktikal just üks aastase õppega tüdruk, kes käib nüüd igapäevaselt koolis ja nemad olid ainult pagarit saanud, kuigi pool aastat juba möödas. :/
See e-portfoolio oli tõesti hea mõte, praegugi väga tihti käin sealt piilumas vanu retsepte. Kuna töö juures saan teha palju omaloomingut, siis on sealt hea vaadata mingeid saiakeste retsepte, nädalavahetustel ikka oodatakse, aga pagar ei ole väga minu teema olnud. :D Nüüd siis harjutan.
Aitäh sulle! :)
Nii järsku kui see algas, sai läbi kah. :) Selle 1,5 aastaga leidsin nii palju toredaid inimesi enda ümber, et tegelikult õppisin enda kohta ka nii palju uut.
ReplyNüüd peab uue eesmärgi seadma, sest muidu jään mugavaks. :D
Imearmas jah. (:
Aitääääh!!!