20:56:00   kondiiter , kool

Oma käekiri

Eks igal inimesel, kondiitril, on see oma käekiri, mis siis eristaks teda teistest. Mina vähemalt olen praktikal näinud, et kõik teevad isem...

Eks igal inimesel, kondiitril, on see oma käekiri, mis siis eristaks teda teistest. Mina vähemalt olen praktikal näinud, et kõik teevad isemoodi, tehku me siis kasvõi samu asju.

Milline on see minu käekiri siis...Ma ise vähemalt näen ennast pigem sellise...lihtsuse armastajana. Ma tean, et see, mis tundub lihtne, ei ole seda kohe kindlasti mitte. Vähemalt kondiitrite maailmas. Kondiitrite maailmas käib asi nii, et iga lisadetailiga saad sa vigu peita, on see siis mõni lill või mõni muu tilulilu. Mina tahaksin neid tilulilusid võimalikult vähe igale poole toppida ja piirduda puhta ja "lihtsa" tulemusega. Muidugi on mul sinna veel pikk-pikk tee, aga see on vähemalt minu siht praegu. Kas ma siis saan ettevõtjaks või asjatan mõnes väikeses kohvikus, ma ei tea. Ma lihtsalt tahan areneda tippu. Unistada ma oskan. :D Olen seda alati osanud ja kui juba, siis suurelt, eks. 

Täna oli meil pagari tunnis mitmeid ülesanded, alustasime tellitud toodete valmistamist. Meie saime sefiirika, olime grupis kolmekesi. Alati, kui ma olen kellegagi ühes rühmas, siis ma ikka üritan kõigiga arutada KÕIKE. Ma ütlen oma arvamuse ja kuulan ka teiste arvamust ja siis lõpuks vist teen ikka nii nagu teised pakuvad, kuigi kõik on kahevahel. Üksi on igatahes palju lihtsam kõik küpsetada ja mõelda, kui teistega pidevalt arutada. Lõpuks ei julenud üks mu rühmakaaslane isegi roosi tordile panna, ilma minu nõusolekuta, sest vahepeal käisid kõik oma ideid jagamas ja milline see parim siis ole...ei tea.. :D  Mina neid šokolaadiasju isegi ei oleks pannud sinna, aga noh jah...:D:D Peaks vist hakkama jälle e-portfooliot tegema...Aga täna oli viimane päev sellel perioodil, need 3 nädalat lendavad kindlasti kiirelt mööda, sest tulemas on niiii kiired ajad.